Ventilatsioon on väga otseselt seotud hoone energiatõhususega ning võib seega suurel määral mõjutada ka kodu küttekulusid.
Loomulikult pole ventilatsioonisüsteemi mõju hoone üldisele energiatõhususele ja küttekuludele samas suurusjärgus nagu seda on ehitusmaterjalide, soojustuse, avatäidete ning küttesüsteemi efektiivsusega seotud otsesed mõjud. Kuid sellegipoolest on ventilatsiooni roll – eriti kui tegemist hästitoimiva nutika lahendusega – kõrgete energiahindade taustal kodu ülalpidamiskuludes rahaliselt selgelt mõõdetav.
Soojustagastus on kokkuhoid
Esimene ja suurim erinevus ventilatsioonisüsteemide energiatõhususe osas sõltub sellest, kas ventilatsioon on soojustagastusega või mitte.
Soojustagastus tähendab seda, et hoonest väljuvat õhku ei paisata niisama atmosfääri, vaid hoones ringelnud ülesköetud toaõhk suunatakse soojusvahetisse, kus see soojendab üles õuest tuppa juhitava jaheda ja värske õhu.
See aitab päris otseselt kokku hoida küttekuludelt võrreldes soojustagastuseta ventilatsiooniga, kus hoone küttesüsteem peab kulutama külma õhu soojendamisele lisaenergiat. Sõltuvat soojusvaheti tüübist võib soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi tagastusmäär ületada isegi 80%.
Plaat- ja rootorsoojusvaheti
Põhiliselt kasutatakse ventilatsioonisüsteemides kahe erineva tööpõhimõttega soojusvaheteid.
Plaatsoojusvahetis liigub soe õhk läbi tihedalt paigutatud metallplaatide ja kannab oma soojuse neile üle. Üles soojendatud plaatide vahelt juhitakse läbi jahe välisõhk, mis omakorda plaatidelt edasi kanduva soojuse abil üles köetakse. Seejuures ei puutu sisse ja välja liikuv õhk omavahel kokku ning on välistatud toas leiduvate ebameeldivate lõhnade kandumine hoonesse tagasi.
Rootor-tüüpi soojusvahetis saavad sisse suunatav ja välja liikuv õhk rootoris kokku ning need segunevad. Plussiks on asjaolu, et tänu õhuvoolude segunemisele toimub soojuse ülekandumine väiksemate kadudega ja rootorsoojusvaheti efektiivsus soojatagastusel on suurem. Lisaks liigub ühes soojusega hoonesse osaliselt tagasi ka niiskus. See on väga oluline just kütteperioodil, kui õhk kipub siseruumides liiga kuivaks minema.
Samas tuleb rootorsoojusvaheti miinuspoolele kanda ebameeldivate lõhnade tuppa tagasikandumise võimalus. Kuid kokkuvõttes on rootorsoojusvaheti energiatõhusust ja küttekulusid silmas pidades siiski veidi säästlikum lahendus.
Panusta anduritele
Tagasihoidlikumal määral energiasäästu annab majapidamises ka ventilatsioonisüsteemi nutikus ning sellele lisatud erinevad andurid.
Näiteks saab intelligentne ventilatsioonisüsteem tänu ventilatsiooniseadmesse sisse ehitatud CO2- ja niiskusanduritele kohe aru, kui inimesi kodus pole, ning lülitab end automaatselt energiasäästu režiimile, kulutades sellel ajal 30% vähem energiat kui tavaliselt. See võib tunduda väike kokkuhoid, aga arvestades kui palju tunde päevast meie kodud tegelikult tühjad on, ja korrutades need tunnid päevade arvuga aastas, on sääst rahasse ümber arvestatuna üsna märkimisväärne.
Ventilatsiooniseadet valides on oluline arvestada kodu suurusega. Rusikareegel on, et valida võiks kolmandiku jagu võimsama seadme, kui on arvustuslik õhuvahetuse vajadus. Sellisel juhul ei pea ventilatsiooniseade töötama pidevalt maksimumvõimsusel ja seadmel on varu ka ekstreemsete ilmaoludega toimetulekuks. Ja ei maksa unustada, et madalamal võimsusel töötavad seadmed annavad ka energiasäästu ja tekitavad vähem müra.
Üldiselt ei ole ventilatsioon hoone energiatõhususe tagamisel mingi eraldiseisev komponent ja selle suurim mõju avaldub koostoimes hoone küttesüsteemiga. Kui need kaks süsteemi sünkroniseeritult koostööd ei tee, siis võib tulemus olla hoopis vastupidine – ventilatsioonisüsteem jahutab tube tõstes pidevalt õhuvahetuse intensiivsust ja samal ajal uhab küttesüsteem piltlikult öeldes puid katlasse, et ventilatsiooni jahutavat toimet kompensseerida.